Statistikaameti andmetel ööbis 2004. aasta jaanuarist oktoobrini Eesti majutusasutustes, kaasa arvatud sanatooriumid ja spaad, 1,2 miljonit välisturisti, mis on võrreldes eelmise aastaga 276 000 külastajat ehk 30% rohkem.

Eesti turismiteenuste eksport 2004. aasta esimese üheksa kuu kokkuvõttes oli 10,8 miljardit krooni, võrreldes 2003. aasta sama perioodiga kasvas see 12,5% ehk 1,2 miljardit krooni.

EAS Turismiarenduskeskuse turismiuuringute koordinaatori Piret Kallase sõnul mingit hüpet pärast 1. maid siiski ei toimunud, kasv algas juba 2003. aasta lõpus ja on stabiilselt jätkunud. Siiski oma roll on ELiga liitumisel, mis tunduvalt lihtsustas ja kiirendas piiriületust, samuti uued laeva- ja lennuliinid ning lennupiletite hindade langus.

Turismifirmade liidu asepresidendi Daisy Järva sõnul andis ühinemine Eestile turvalisuse kaubamärgi, mis julgustab turiste siia reisima. “Meil on olnud senimaani tempel otsa ees, et oleme ikka mingisugune karmi Venemaa kõrval olev Ida- Euroopa riik. Aga kui sul on ikka kaubamärk, et sa oled üks võrdsete seas, siis sellest aastast on tunda, et siia tullakse,” rääkis Järva.

Näitena toob ta Lõuna-Euroopa turistide tungi Eestisse. “Kui olin suvel Rootsi delegatsiooniga kunstimuuseumis, Kadrioru lossis, siis oli küsimus, kas ikka mahume sisse, sest see oli puupüsti Itaalia turiste täis. Eluaegse turismitöötajana võttis ikka südame soojaks, et tuleb uut publikut,” rääkis Järva.

Estonian Airi presidendi Erki Urva sõnul oli aasta hea ja reisijate arv kasvas oluliselt. “EL on turistide aru kasvu mõjutanud,” tõdes ta. Estonian Air avas sel aastal neli uut lennuliini.

Tallinna Lennujaama turundusjuhi Kristel Saulepi sõnul kasvas reisijate arv 2004. aastal jaanuarist novembrini võrreldes 2003. aasta sama ajaga 37,5%.

Juurde tuli aastaga kümme uut sihtpunkti ning uusi lennufirmasid, nagu Volare ja easyJet. Praeguseks on Volare küll oma lennud Tallinna peatanud.

Ainsad, kellel nii hästi ei läinud, on turismitalud, keda ei soosinud ka vihmane suvi.

Süvahavva Loodustalu peremees Peep Tobreluts tõdes, et EL ei toonud tema õuele turistide horde, kõik jäi tavapärastesse piiridesse. Eesti Ökoturismi Ühenduse juhatuse liikmena teab ta, et ka teistel polnud lood paremad. Seega ei usu ta turistide tulva vähemalt mitte maapiirkondades. “ELil on olnud kahesugune mõju, ühelt poolt tuleb juurde täiendavaid nõudmisi ehitiste ja rajatiste kohta ning need ahistavad, teisalt peaks andma see võimaluse kuuluda ühendustesse, mis võivad tööd lihtsustada ja tuua kliente,” rääkis Tobreluts.