Bike the Baltic, bicycle rental


Kasutajaid:  2870
Kasutaja  
Parool    

Registreeri kasutajaks »

EHTE


 Otsi artiklitest

 Aktiivne tegevus (371)
 Avalik sektor (278)
 Infotehnoloogia (133)
 infoturism meedias (3)
 Investeeringud (673)
 Jalgrattaturism (69)
 Konverents (MICE) (241)
 koolitus ja haridus (126)
 Lennundus (932)
 Maatransport (132)
 Maaturism (81)
 Majutusettevõtted (900)
 Meelelahutus (100)
 Muu transport (7)
 Muuseumid (107)
 NGO/MTÜ (98)
 Nõustamine (9)
 Öko & roheline (165)
 Regioonid (347)
 Reisikorraldus (308)
 Seadused & tavad (207)
 SPA & taastusravi (226)
 Stat & uuringud (974)
 Tasulised teated (85)
 Toimetaja veerg (167)
 Toitlustus (181)
 töökohad ja kuulutused (183)
 Tootearendus (429)
 Turismiturundus (691)
 uut infoturism.ee (16)
 Veetransport (562)



Eesti ajalooliste purjelaevade kultuuridessant Läänemerel 2010
08/06/2010 23:12

Mis toimub Eesti ajalooliste purjelaevade kultuuridessandi käigus?

Laevastik külastab kuu aja jooksul erinevaid Läänemereäärseid festivale ning soovib lisaks laevade esitlemisele omalt poolt pakkuda põnevat kultuuriprogrammi:



Purje-varjuteater ja muusikaprogramm - purje varjuteatri maailma esilinastus, pärimusmuusikute ülesastumised laevadel ja sadamates;

Purjekino - Eesti kinokunsti ja Eestit tutvustavate filmide näitamine laevapurjedel ja laevatrümmides;

Töötoad - traditsiooniline käsitöö – sepistamine, puutöö, köiekeerutamine, animafilmide tegemine, teadusõpituba;

Käsitöölised – töövõtete demonstreerimine, käsitööesemete müük;

Võõrustajate vastuvõtt – korraldame võõrustajatele ja kohalikule meediale laevadel traditsiooniliste Eesti toitude ja jookidega vastuvõtu;

Eesti ajalooliste purjelaevade kultuuridessandiga soovime me:

Tutvustada Eesti ajaloolisi mere- ja siseveelaevu ja -replikaid ning nendega seilamise võimalusi, samuti tutvustada ehitamisjärgus olevaid ajalooliste laevade replikaid ning rajatavaid ajalooliste laevade keskuseid;

Kutsuda naabermaade paadiomanikke seilama Eesti mere- ja siseveeteedele, tutvuma Eesti väikesadamatega, kasutama vastavanenud võimalust vedada paate Läänemerelt Peipsi järvele, seilata kokku 600 km pikkustele sisevee-laevateedel ning külastada oma paadiga Eesti suuruselt teist linna Tartut;

Tutvustada Eesti veeteede äärseid festivale, kultuurisündmusi, muuseume ja teisi huviväärsusi;

Valmistada ette järgmisel, 2011. a suvel kultuuripealinnade Tallinna ja Turu programmi raames toimuvat Eesti-Soome vanalaevade ühist kuluuridessanti, kaasata ettevõtmisesse ka teiste Läänemeremaade laevu. Käivitada igasuvine naabermaade vanalaevastike ühissõit

MARSRUUT JA AJAKAVA:

25-27 juuni Kaljased „Blue Sirius“ ja „Kajsamoor“ osalevad Kieler Wochel Saksamaal

25-27 juuni Peipsi hansalodi „Jõmmu“, viikingilaev „Turm“ ja jahta „Runbjarn“ osalevad Pärnu ˇ Rahvusvahelistel Hansapäevadel

30 juuni Peipsi hansalodi „Jõmmu“, viikingilaev „Turm“ ja jahta „Runbjarn“ kultuuridessant Ventspilsi sadamas

1-2 juuli Gotlandil laevastik ühineb, osaletakse Tofta viikingifestivalli ja laadal

5-6 juuli Ühendlaevastik ja kultuuridessant Stockholmis

7-8 juuli Birka viikingifestivali külastus Stockholmi lähistel

10 juuli Kultuuridessant Turu Forum Marinumis

13-14 juuli Osalemine Ahvenamaa Merepäevadel Marienhamnis

16-18 juuli Osalemine Tallinna merepäevadel

 

Sõidu kaart:

http://maps.google.com/maps/ms?ie=UTF8&hl=en&msa=0&msid=111126552569049034046.00047e00b754a55c535ae&ll=61.206798,18.984375&spn=9.208746,28.168945&z=5

LAEVASTIK:

Peipsi hansalodi „Jõmmu“ – 2006. aastal valminud replika on 12 m pikk ja 7,5 m lai, ühemastiline, purjepinda on 100 m2. Peamine sõidupiirkond on Eesti siseveeteed, kodusadam Tartu.

Peipsi lodi on suure raa-purjega ja väga ümara kerega kaubapurjekas, mida kasutati kaubaveoks Peipsi järvel ja suurematel jõgedel hansaajast kuni 20. saj keskpaigani. Pärast II ilmasõda lodjad kadusid ja 2006. aastal valminud lodi „Jõmmu“ on ainuke omataoline maailmas. Veebileht www.lodi.ee

Viikingilaev „Turm“ – 2009. aastal Tartus valminud replika on 12 m pikk ja 3 m lai, ühemastiline, purjepinda on 28 m2, 10 aeru. Peamine sõidupiirkond on Eesti siseveeteed, kodusadam Tartu.

Viikingilaev on ehitatud Eestile lähima Soome Lapuri viikingilaevaleiu järgi ning on kaunis näide 1000 aasta tagusest laevaehituskunstist. Veebileht www.lodi.ee

Rannarootslaste purjelaev jahta „Runbjarn“ – 2008. aastal Haapsalus valminud replika on 14 m pikk ja 4 m lai, ühemastiline, purjepinda on 105 m2. Peamine sõidupiirkond on Eesti läänerannik, kodusadam Haapsalu.

Jahtasid ehitasid Läänemere väikesaarel Ruhnul seal elanud rannarootslased 1920-ndate teisest poolest kuni 1940-ni. Laevad olid ühemastilised suure kahvelpurje ja toppseiliga ning kahe fokkpurjega (kliivriga), kaetud tekiga ning neid kasutati hülgepüügiks ja kaubaveoks. Veebileht www.vikan.ee

Kuunar„Kajsamoor“ – ehitatud 1939 Haugesundis, Norras, pikkus 32m, laius 6m, purjepinda 397m2. Peamine sõidupiirkond Eesti põhjarannik, kodusadam Tallinn.

„Kajsamoor“ on kahemastiline kahvelkuunar mis on ka Eestis väga levinud kaubapurjeka hästisäilinud eksemplar. Veebileht www.kajsamoor.eu

Kuunar „Blue Sirius“ – ehitatud 1907 Norras, pikkus 28 m, laius 5 m, purjepind 260 m2 Peamine sõidupiirkond Eesti põhjarannik, Kodusadam, Taburla, Lahemaa.

„Blue Sirius“ on kalalaevaks ehitatud kahemastiline kahvelkuunar. Veebileht www.blue-sirius.com

Allikas: TÜ Ajalooliste Laevade Selts
Loetud: 208 korda

Teemad: Veetransport


 Saada see artikkel sõbrale

Kommenteeri uudist

Nimi   
E-mail   
 

 Laevareisijad hakkavad saama reisi hilinemise korral hüvitist
 Tallinnas peatub Disney kruiisilaev
 Eesti ajalooliste purjelaevade kultuuridessant Läänemerel 2010
 Vanasadama Jahisadam avatud
 Laevaühendus Läti ja Gotlandiga sai uuringuteks rahastuse
 Venemaale pääseb aprilli lõpust Helsingi kaudu ka viisata
 Lõmala sadam valmib arvatust varem
 Tallinki reisijate arv kukkus detsembris 7,4 protsenti
 Soomlased sõidavad laevadega Läänemerel rekordtempos
 Tallink peatab Rostocki liini


 www. Baltics-Online.com
Baltic accommodation
 Soovid uut veebilehte või uuendada vana?
ZERO aitab!




mail@infoturism.ee | Uus 33, 10111 Tallinn | Tel: 56 608090 | web by ZERO