Maanteemuuseumi eksponaatide hulka lisandub 15. juunil Eesti esimene mootoriga teehöövel Bitvargen. Tegemist on originaalmasinaga, mille restaureeris Grader Service AS.

 

Kuni 19. sajandi lõpuni oli tee-ehitus puhas käsitöö. Auto leiutamisega kaasnenud muutuste ühe tulemusena sai  eelmisel sajandivahetusel alguse uudsete tee-ehitusmasinate tootmine ja arendamine.

 

Esimeseks Eestis kasutusele võetud iseliikuvaks teehöövliks sai Rootsi päritolu Bitvargen.  Kaks esimest höövlit jõudsid Tallinnasse 23. juunil 1926. aastal. Kuigi välismaalt ostetud masinad ei vastanud täielikult Eesti kevadele teeoludele, oli see siiski suur edasiminek tolleaegses teehoolduses.

 

Ajaloolane Robert Nerman kirjutab oma uurimistöös, et Bitvargenid panid liikuma jää, mis vabastas meie teedeehitajad sajandeid kestnud talveunest. Oma aja kohta oli Bitvargenite tööjõudlus suur ning lühikese ajaga suudeti uute masinate abil parandada siinset teede olukorda märkimisväärselt.  Paremaks muutunud teed soosisid omakorda majandusarengut. Teehöövlite kasutamise efektiivsust tõstis seegi, et üsna varsti hakati Ilmarise masinaehitustehases tootma Rootsist ostetud litsentsi alusel juba Eesti oludesse kohandatud Bitvargeneid.

Töötavat Bitvargenit saab näha näha alates 30. juunist maanteemuuseumi uues näitusekeskkonnas Teeaeg.

Täpsema informatsiooni Bitvargeni kohta leiate maanteemuuseumi kodulehelt http://muuseum.mnt.ee/vvv/11175/