Top Tours oli seejuures firma, mis ei kuulunud Eesti Turismifirmade Liitu (ETFL). Seetõttu oli teistel turuosalistel väga raske, kui mitte öelda võimatu, Top Toursi tegevust kuidagi suunata või mõjutada. Eesti Turismifirmade Liit on küll vabatahtlik ühendus, kuid meie liikmed on võtnud endale kohustuse järgida teatud ühiseid kvaliteedi- ja ärieetika standardeid ning see tekitab kollegiaalse kontrolli ja surve.

Olen valmis Merilin Kuuslari arvamusloos „Kas turismiäris seadused ei kehti“ (EPL, 22. juuni 2010), autori mõttekäigule mitmes punktis alla kirjutama. Kahjuks peab aga nentima, et loo peamine argument põhineb kehtivuse kaotanud seadusesättel.

1.05.2009 jõustunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja võlaõigusseaduse muutmise seadusega muudeti võlaõigusseaduse paragrahvi 866 lõiget 4. Selle muudatuse käigus võeti nimetatud paragrahvist välja regulatsioon, mille kohaselt vastutas pakettreisi vahendav isik (üldjuhul reisibüroo) solidaarselt reisikorraldajaga pakettreisilepingust tulenevate kohustuste täitmise eest. Autor ei ole olnud kahjuks nimetatud muudatusega kursis ja arvamuslugu on rajatud valedele alustele, olles seega eksitav.

Reisibüroo võib tegutseda nii reisikorraldajana või olla ainult reisikorraldaja koostatud pakettreiside vahendaja. Kehtiva võlaõigusseaduse regulatsiooni kohaselt ei või vahendaja (reisibüroo) tugineda lepingutingimusele, mille kohaselt ta ise reisikorraldajaks olemata üksnes vahendab üksikuid reisiteenuseid, kui vahendaja reklaami, kataloogide või muude lepingu sõlmimise asjaolude alusel võis reisija teda mõistlikult reisikorraldajaks pidada. Lahtiseletatult, reisikorraldaja vastutuse panemisel vahendajale on määravaks asjaolu, millest vahendaja reisijat informeeris ja kuidas pidi reisija selle info põhjal lepingu sõlmimisel aru saama, kas pakettreisi pakkuva isiku näol on tegemist pakettreisi vahendajaga või hoopis reisikorraldajaga.

Vahendajal lasub vastutus pakettreisilepingust tulenevate kohustuste täitmise eest üksnes juhul, kui reisija saab teda pidada reisikorraldajaks nii reklaami, reisikataloogi, reisikirjelduse, reisikinnituse või muude lepingu sõlmimise asjaolude alusel.

Top Toursiga sarnase olukorra kordumine on Eesti turismisektoris vähetõenäoline. Seda eeskätt Turismiseaduse alates 16. maist kehtima hakanud uue redaktsiooni valguses, mis seab reisikorraldajale vastustuse, et nii klientide ettemaksud kui ka reisil olevate klientide tagasitoimetamine peavad olema 100 protsendi ulatuses tagatud. Juhul kui mingil põhjusel tagatisest ei piisa, lasub edasine vastutus ka reisi korraldava firma juhil – tema peab garanteerima, et tagatis on igal ajahetkel piisav.